Mõiste "piisavalt hea ema" võttis kasutusele Briti lastearst ja psühhoanalüütik Donald Winnicott. Kui hea, et keegi aitab emadel süütundest vabaneda lihtsalt selgitustega, mida laps vajab, ning mida vanem saab tema turvalise keskkonna ja arengu heaks teha. 

Piisavalt hea ema teadvustab:

• „Piisavalt hea ema” (good enough mother) - laps ei vaja täiuslikku vanemat. Piisab hooldajast, kes enamasti reageerib lapse vajadustele ja aitab tal järk-järgult õppida taluma frustratsiooni.
• Kasvukeskkonna loomine (holding environment) - psühholoogiline ja emotsionaalne „hoidmine” — tunne, et laps on turvaliselt kaitstud, mõistetud ja reguleeritud.
• Tõeline mina ja vale mina (true self / false self) - kui lapse spontaansust ja vajadusi aktsepteeritakse, saab areneda autentne mina. Kui laps peab pidevalt kohanema teiste ootustega, võib kujuneda „vale mina”.
• Üleminekuobjekti kasutamine (transitional object) - näiteks tekk või kaisuloom, mis aitab lapsel liikuda täielikust sõltuvusest suurema iseseisvuse poole.
• Omnipotentsuse kogemus - Winnicott rõhutas, et imik vajab alguses tunnet, et maailm vastab tema vajadustele peaaegu maagiliselt. Hiljem õpib ta järk-järgult reaalsuse piire.

Imiku jaoks on alguses normaalne tunne, et:

• tema vajadused tekivad ja maailm vastab kohe;
• hooldaja teab intuitiivselt, mida ta vajab;
• ebamugavus kaob kiiresti;
• tema olemasolu ja soovid on täiskasvanule olulised.

See loob kogemuse psühholoogilisest omnipotentsusest ehk kõikvõimsusest. Arenguliselt ei peeta seda probleemiks, vaid vajalikuks etapiks.

Milleks see vajalik on?

Piisavalt hea hooldus aitab lapsel:

• kujundada turvatunnet;
• kogeda, et tema vajadused on olulised;
• ehitada üles terviklik enesetunne;
• õppida hiljem taluma frustratsiooni ja reaalsuse piire.

Kui hooldaja reageerib alguses piisavalt hästi, saab laps järk-järgult taluda, et:

• teised inimesed on eraldiseisvad;
• kõiki soove ei täideta kohe;
• maailm ei allu täielikult tema tahtele.

See üleminek omnipotentsuse tundelt reaalsustajule on oluline osa küpsemisest.

Kui vajadused jäävad rahuldamata

Kui vanema vaimse tervise seisund ei võimalda varajast peegeldamist, tähelepanu või turvalisuse loomist lapsele, siis võib inimene hiljem:

• otsida pidevat imetlust või kinnitust;
• olla väga tundlik kriitika suhtes;
• kogeda sügavat häbi või tühjust;
• kõikuda grandioossuse ja väärtusetuse vahel.

Oluline!

„Omnipotentsed vajadused” ei tähenda, et laps tahaks teadlikult domineerida või manipuleerida. Väikelapse psüühika lihtsalt ei erista alguses veel täielikult iseennast ja maailma. Turvaline areng eeldab, et seda varast kõikvõimsuse kogemust toetatakse mõistlikult ning siis järk-järgult piiristatakse.

Kokkuvõtteks, ema on piisavalt hea, kui ta enamasti hoolitseb lapse vajaduste eest ning oskab märgata iseenda depressiivsust ja/või ärevust, mis takistavad empaatilist reageerimist lapse avaldustele. Emad, teie vaimne tervis on määrava tähtsusega lapse arengus. Paariteraapia ja individuaalne teraapia aitavad vaimsest tervisest tingitud kannatusi lapsevanemana ennetada.