METSATERAAPIA
Metsateraapia kujunes välja Jaapanis 1980ndatel kui tervishoiu ja tervenemise nurgakivi Jaapani meditsiinisüsteemis. Looduses liikumisel on lõõgastav, uuendav ja taastav mõju. Teaduslikult on tõendatud, et shinrin-yoku tugevdab immuunsüsteemi, alandab vererõhku, vähendab stressi, tõstab tuju, suurendab keskendumisvõimet (ja on seetõttu soovitatav aktiivsus- ja tähelepanuraskustega inimestele), aitab taastuda operatsioonist ja haigustest, tõstab energeetilist toonust, soodustab uinumist, teeb õnnelikumaks. (http://www.shinrin-yoku.org/shinrin-yoku.html).
Roheteraapia hüpotees, üks mitmetest Valdur Mikita poolt nimetatud metsa kasulikku mõju kirjeldavatest hüpoteesidest, väidab, et “looduses väheneb stressihormoonide tase” (Mikita, 2015, 87). Looduses olemise poolt räägib ka Nietzsche taipamine: „Istuda nii vähe kui võimalik; mitte usaldada ühtki mõtet, mis pole sündinud vabas õhus ja vaba liikumise viljana. Kõik eelarvamused tulevad sisikonnast. Toasistumine – nagu ma juba kord olen öelnud –see on see päris patt püha vaimu vastu“ (Nietzsche, 1996, 35). Hiljuti eesti keeles avaldatud raamatu “Kõndimise filosoofia” autor Frédéric Gros’i arvates on liikumine hea, sest kõndimine pakub edasilükkamise vabadust – “miks mitte teha üks kerge jalutuskäik, et oma murekoormat kergendada ja korraks kohustused unustada.” Lisaks nimetab ta, et “otsus kõndida (minna kuhugi kaugele, proovida midagi muud) tähendab siin ürgset kutset. Kõndimises avastatakse tähiste ööde tohutu jõud ja elementide energia...”. (Gros, 2016, 12).Rabas on rabavalt ilus! Metsas on metsikult mõnus!
Mikita,
V. 2015. Lindvistika ehk metsa see
lingvistika. HM OÜ.
Nietzsche, F. 1996. Ecce homo: Kuidas saadakse selleks, mis
ollakse. Vagabund.
Gros, F. 2016. Kõndimise filosoofia. Tallinna Ülikooli Kirjastus